Eesti söök ja jook ei kuulu maailma kulinaaria klassikasse. Mõned neist kutsuvad välismaalistes esile võõristust. Selleks, et Eesti kööki ja eestlaste toitumisharjumusi mõista, on vaja tunda Eesti kliimat ning ajalugu. Eesti on põhjamaa, siin ei kasva oliivid ega viinamarjad. Eesti rannikumerest ei saa püüda austreid. Eestlased on sajandeid olnud talupidajad, kes pole söönud mitte seda, mis maitseb, vaid seda, mida on. Toit, mida söödi-joodi eesti taludes kuni 19. sajandi keskpaigani, erineb sellest, mida me praegu “ehtsa eesti toiduna” tunneme. Kõige tähtsamad söögid olid teraviljast: rukkileib, mis küpsetati hapendatud taignast, odrajahupuder või -supp, karaskid ja kama. Joodi taari, kalja, hapupiima, kevadel kasemahla, pühade puhul õlut ja viina.
Sangaste Rukki Maja rukkirestoran pakub “Sangaste” rukkist, kohalikust ja Lõuna-Eesti toorainest valmistatud roogasid. Missiooniks on näidata külalistele, kuivõrd mitmekülgne on Eesti rahvusvili rukis. Menüüs on traditsioonilisi kui ka täiesti uudseid rukkimaitseid – rukkikarask, kamajook keefiriga, sibulapirukas, rukkipaneeringus liha, käsitööburger rukkikukliga ja palju muud maitsvat.
Rukkirestoran on hinnatud paik nii Sangaste kui kaugema kandi rahva seas sünnipäevade ja teiste perekondlike ja pidulike sündmuste tähistamiseks. Rukkirestorani peolauadadest võid lugeda siin. Pakume ka peielaudu, millega saab tutvuda siin.
Rukkirestorani on oodatud ka turismigrupid, kellele pakume rukkipause ja erinevaid grupimenüüsid.